Skip to main content

Lagmand Aksel V. Johannesen: Aaqqiissutissarsiorluni ataatsimoornerup nunat pingasut suleqatigiinnerat nukittunerulersippaa

Savalimmiut naalakkersuisuisa siulittaasuat, lagman Aksel V. Johannesen (Javnaðarflokkurin, lighedspartiet) isumaqarpoq, unammilligassaqaraluaqisoq, soorlu nunanut allanut sillimaniarnermullu tunngatillugu apeqqutini oqartussaanerulernissamik kissaateqarneq pillugu, taamaattoq nunat Danmark, Kalaallit Nunaat aamma Savalimmiut akunnerminni patajaatsumik suleqatigiittut. Taassuma innersuussutigaa nunat pineqartut akunnerminni aaqqiissutissarsioqatigiinnerisigut suleqatigiinneq pitsaasuusoq.

Russit umiarsuaat isertortumik paasiniaasutut pasineqartoq Savalimmiuniittoq

Nunani Avannarlerni tv-eqarfiit suleqatigiinnerisa russit umiarsuaat 50-it isertortumik paasiniaasutut pasineqarnerannik takutitsivoq. Umiarsuit ilaat ullumikkut Tórshavnimi lagmandip allaffeqarfiata silatinnguaniippoq.

Savalimmiut naalagaaffimmit tapiissutit appartippaat

Savalimmiut naalagaaffimmit tapiissutit ukioq manna 25 millionit koruuninik appartippaa. Qinigaaffimmi matumani 100 millioninik appartitsinissami appartitsineq siulliuvoq.

Savalimmiut aalisakkanik avammut niuernerat aatsaat taama annertutigaaq

2022-mi Savalimmiormiut aalisakkat 11,7 milliardinik nalillit avammut tunivaat. 2021-mut naleqqiullugu 26 procentit sinnerlugit amerlisimapput. Aatsaat taama Savalimmiut avammut tunisaat amerlatigaat.

Savalimmiormiut rekordileeqqittut

Savalimmiuni sulisinnaasut Europami suliumatunersaapput. Inuusuttullu suli ukiukillutik sulilertarput.

Savalimmiut Nuummi sinniisoqarfimmik ammaalersut

Savalimmiut ukiut tulliuttut pingasut ingerlaneranni nunani allani sinniisoqarfeqalissapput marlunnik. Aappaa Nuummi inissinneqassaaq, aappaalu Washingtonimi inissinneqassalluni. Aallaqqaammut Savalimmiut Islandimi sinniisoqarfiata pisortaata Kalaallit Nunaat Islandilu sullitarissavai.

Grand Prix: Savalimmiormiumik siullerpaamik ajugaasoqartoq

Savalimmiormiu Rani Petersen, Reileyimik ilisimaneqarnerusoq, Danmarkimi Grand Priximik oqaluttuarisaanermut ilannguppoq Savalimmiormiuni ajugaasuni siullerpaatut. Rani Petersenip Danmark sinnerlugu Eurovision Song Contestimut peqataanissani maanna qilanaarilerpaa.

Issittumut periusissiaq inissittoq: Issittumut periusissiaq inissittoq:

Savalimmiut sapaatip-akunnerisa arlaqanngitsut matuma siorna Issittumut politikki nutaaq saqqummiuppaat. Qeqertat Atlantikup Avannaaniittut Issittumi nipiminnik nipitunerulersitsisut, Danmarkip nunarsuullu sinnerata Namminersorlutik Oqartussat – Savalimmiut Issittumut ilaanerannik takujuminaatsitsisut – qanoq nipitutigissanersut suli utaqqivaat.

Suiaassuseqatigiit pillugit oqaaseqartoqareernerani Savalimmiuni qinerseqqittoqariaannaasoq

Savalimmiuni partiit minnerit ilaat Midterparti savalimmiuni naalakkersuisoqatigiinnit anivoq. Partiip naalakkersuisuni ilaasortaatitaa marlunngornermi tunuartitaanerata kingorna taama pisoqarpoq. Tamanna qinerseqqinnermik kinguneqaratarsinnaavoq.

Savalimmiuni kalaallit efterskolertut: Ineriartorneq nuannisarnerlu

Imarsiornermik sammivilimmut atuartinneqarsinnaanertik tikilluaqqusaalluarnertillu kalaallit Savalimmiuni efterskolernertik nuannaraat.

Savalimmiuni oktobarip 31-ani qinersissapput

Statsministeri Savalimmiormiunit qinnuigineqarpoq qinersineq oktobarip 31-ani ingerlanneqassasoq. Tamanna Folketingimi partiinit isumaqatigineqarpoq.

Ruslandimik suleqateqarunnaarnissaq Savalimmiuni partiinit anguniarneqarpoq

Savalimmiuni nunanut allanut tunngasunut naalakkersuisoq Jenis av Rana aalisarnerup tungaatigut Ruslandip suleqatigiunnaarnissaanik kissaateqarpoq. Naalakkersuisooqataasut qanoq iliussanerlutik suli nalornipput. Ruslandimik isumaqatigiissutip atorunnaarsinneqarnissaa illuatungiliuttut Javnaðarflokkurin suliniuteqarput.