Skip to main content

CIA-p pisortaa: Ukrainemi sorsunnerup Putinip pissaanera sanngiillisippaa

CIA-p pisortaa William Burns naapertorlugu Vladimir Putin ullumikkut Ukrainep tiguarneqarnerata siornatigornit sanngiinnerulersimavoq.

Issittumi imaq: Issittumi immap eqqiluinnerulernissaanik issittormiut sinnerlugit ICC FN-ip IMO-ani sunniuteqarnerorusuppoq

Naggueqatigiit Inuit 180.000-inik sinneqartut, Inuit Nunaanni Alasakami, Canadami, Kalaallit Nunaanni Chukotkamilu najugallit sinnerlugit ICC piareersimavoq nunarsuarmi imartat pillugit siunissami politikeqarnissamut aqutsinissamullu tunngasuni naggueqatigiit Inuit tamakkiisumik akuutinnerisigut nunat inoqqaavisa isumaat iluatinnaatilissuusut saqqummiuttassallugit, taamak nalunaarpoq ICC, piffissami matumani the International Maritime Organization (IMO) Londonimi ataatsimiinnerani peqataasoq.

Qutsissuni angalaneq: Nick, Tanja, Peter Rikkelu Argentinami qaqqamut qaqiniarput

Angalaqatigiit Ilulissaneersut maannakkorpiaq qaqqarsuarmi Aconcaguamiipput.

Immikkut ilisimasalik: Immami itisuumi aatsitassarsiorneq pillugu ilisimasaqarnerunissaq pisariaqartinneqarpoq

Ulluni makkunani Norgemi naalakkersuisut immami itisuumi aatsitassanik ujarlernissamik ammaassissanerlutik, siunissamilu immaqa aatsitassarsiussanerlutik isummerfigissavaat. Immikkut ilisimasallit avatangiisinillu illersuiniaqatigiiffiit immami uumassusillit sunneeqatigiittarnerannut kinguneqaatinik ilisimasaqarnerunissap pisariaqartinneqarnera isumaqatigiissutigaat.

Alianartoq: Islandimi nunap sajunnerani ajunaartoq siulleq

Islandimi illoqarfimmi Grindavíkimi nunap sajunnerani angutip ataatsip ajunaarnera aarlerigineqarpoq, tamannalu illoqarfimmi najugaqartut akornanni toqqissisimannginnermik kinguneqarpoq.

Qinnuteqaat: Immap naqqani aatsitassarsiorneq saqitsaassutaasoq nunatsinni periarfissaavoq

Norskit immap itisuup naqqani aatsitassarsiortoqarsinnaaneranik ammaassinerat suliniaqatigiiffinnik arlalissuarnik nikussaartitsivoq. Maani nunatsinni immap naqqani aatsitassarsiorsinnaaneq inatsisitigut periarfissaavoq, ingerlatseqatigiiffillu ataaseq misissueqqissaarnissamik qinnuteqarnikuuvoq, taamak ilisimatitsivoq aatsitassanut naalakkersuisoq.

Island: Qeqertaasami innermik anitsisoqaqqinnissaa annilaanngatigineqarpoq

Islandimi Reukjanes-ip qeqertaasaani innermik anitsisoqaqqilersinnaavoq, nunami silasiorfimmi immikkut ilisimasallit naliliipput.

Islandimi innuttaasut 400.000-nngulersut

Islandimi innuttaasut aatsaat 2050-imi 400.000-iunerisa nalunaarsorneqarnissaat 2008-mi nalilerneqarpoq. Missingersuulli tamanna atuutinngilaq. Maanna qeqertami inuiaqatigiinnut qaammatini arfinilinni tulliuttuni tamassuma anguneqarnissaa naatsorsuutigeqarpoq.

Reykjavik: Inuusuttuaqqat sininnerusalissapput

Atuartut inuusuttuaqqat sinnakippallaartarput, taamaammat Reykjavikkimi kommunalbestyrelse aalajangerpoq illoqarfiup atuarfiini atuartut inuusuttuaqqat ullaakkut akunnermik ataatsimik kingulliullutik atuariartortalissasut.

Immap itisuup naqqani Norgep aatsitassarsiorniarnera: Ukioq nutaaq aallartippat Naalakkersuisut isummerfigissavaat

Norgep immap itisuup naqqani aatsitassarsiorniarnera pillugu Nunatta qanoq isummerfigineraa manna tikillugu paasissutissat annikipput - taamaattorli Nunalerinermut, Imminut Pilersornermut, Nukissiutinut Avatangiisinullu Naalakkersuisoq Kalistat Lund (IA) pilersaatuteqarpoq ukiup nutaap aallartinnerani Naalakkersuisunut qaqitsissalluni.

Island: Unnuap qeqqata kingorna nunap sajunneri suli arlallit

Islandimi qeqertami Reykjanesimi nunap sajunneranik pissutsit oqartussaasunit malinnaavigineqarput, ippassarlili nunap sajunnera allanngorsimanngitsoq taakku nalunaarutigaat.

Island: Qaqqap innermik anitsineranit assit takukkit

Illoqarfik Grindavikkimit kilometerialunnik ungasissusilimmiittoq qaqqaq ataasinngornermi unnukkut nal. 22.20 missaani innermik anitsilerpoq. Illoqarfik innuttaasunit novemberimili qimanneqarsimavoq. Islandimit assit takukkit.