Skip to main content

Aalisarneq pillugu Ataatsimiititaliarsuarmi siulittaasoq: Aalisartut ikilisarneqarnissaannik inassuteqaateqartoqanngilaq

Aalisarneq pillugu Ataatsimiititaliarsuarmi siulittaasuusimasup Jens Paulsenip erseqqissaassutigaa, ataatsimiititaliarsuup isumaliutissiissutaani allassimasoqanngitsoq, nutaamik inatsisiliornikkut sineriammut qanittumi qaleralinniartut pinngitsaalisaasumik aalisarunnaartinneqarniartut.

Aalisarneq pillugu Ataatsimiititaliarsuarmi siulittaasuusimasut Jens Paulsenip Peder Andersenillu oqaatigaat, qularnanngitsumik paatsoorneqarsimasutut ittoq -oqaatigineqarsimammat – ataatsimiitaliarsuarmit inassutigineqarsimaragaasoq sinerissamut qanittumi umiatsiaararsortut ikilisarneqarniartut. Isumaliutissiissummi taamatut inassuteqartoqarnikuunngilaq, taakku oqaaseqaateqarlutik allapput. 

- Ataatsimiititaliarsuarmit ilisimatusarnermik tunngaveqarluni siunnersuisartunut inassutigineqarnikuuvoq TAC-mik naleqqussaanissaq, tassanilu inassutigineqarpoq ataasiakkaanut pisassiissutaasartut allanngortinneqarsinnaasut (IOK), soorlu assersuutigalugu sinerissamut qanittumi qaleralinniartunut, tassanili inassutaanngilaq pisassiissutissat pinngitsaaliissummik tuniniarneqartalernissaat, taakku erseqqissaapput.

Ataatsimiititaliarsuup IOK-mut tunngatillugu inassutigisai malinneqassappata aamma tamanna inatsisiliornikkut taamatut allanngortinneqassagaluarpat pisassiissutinik pissarsisut ataasiakkaat namminneq aalajangigassaraat pisassiissutit tigummiinnarumanerlugit. Maannakkorpiaq paggatassiissutinik aalisartoqartarpoq, tassa pisassiissutit ataatsimoortut aalisartut pisassiissutit nungunnissaata tungaanut aalisarsinnaasaat.

Pisassiissutit inunnut ikittuinnarnut tunniunneqartarnissaat ernummatigineqartoq

Pisassiissuteqariaaseq naalakkersuisunut arlalinnut aamma Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfimmi aqutsisut ilaannut ajornartorsiortitsisarsimavoq, siullermik qaammatinut pingasunut pisassiissuteqartoqariarluni, kingusinnerusukkut qaammammut ataatsimut pisassiissuteqartarluni, piffissami sivikitsumi ukiumut pisassiissuteqartoqartarsimavoq, tamatumalu kingornatigut qaammatinut pingasunut pisassiissuteqaqqittoqartalerluni. Tamanna aaqqissuussap tamakkiisumik pitsaavallaannginneratut oqaatigineqarsinnaavoq.

Aalisarnermulli atatillugu suliaqartartut arlallit ernummatigisimavaat IOK-p malitsigisaanik, nunap isumalluutai inunnut ikinnerusunut tutsinneqartalernissaat, umiatsiaararsorlutillu aalisrtut aalisarunnaartinneqarnissaat.

- Eqqortuuvoq misilittakkat takutimmassuk IOK-mik eqqussinermi pisassiissutinik kajumissutsimik tunngaveqarluni tuniniaasoqarsinnaalernissaa, tamatumalu kinguneranik periutsip aallunneqarnerulersinnaanera (tak. Assersuutigalugu Kalaallit Nunaanni avataasiorluni kinguppanniarneq). Illuatungaatigulli sinerissamut qanittumi qaleralinniarneq eqqarsaatigalugu angallatinut tunngasortaqarpoq pisassanik pigisallit amerlanerulersimanerannut tunngasumik, ukiunut siuliinut sanilliukkaanni. Tassani IOK
aalisartut ikilinerannik kinguneqarsimanngilaq, ataatsimiititaliarsumi siulittaasuusimasut oqaatigaat .

Pisassiissutigineqartartut qummut killilerneqarnerisigut aalisarnermik suliaqartut amerlanerulissasut

Ataatsimiisitaliarsuup inassutigaa pisassiissutaasartunit qaffasissutsip 0,4-0.6 %-imut
annertussuseqarnissaa, umiatsiaararsorlutik qaleralinniartut eqqarsaatigalugit. Tamanna inassutaanngilaq aalisartut tamarmik taamatut annertutigisumik pisassinneqartarnissaannik, inassummili pineqarpoq pisassiissuteqartarnerup minnerpaaffissaa pisassiissutaasartut ilai tunniunneqarpata aalisartut qanoq amerlatigilerumaarnersut eqqarsaatigalugit.

Sineriammut qanittumik qaleralinniartunut pisassiissutigineqartartut biologit inassuteqataannit amerlanerungaatsiartarput. Taamaakkaluartoq aalisartorpassuit ilaquttatik inuussutissaqartinniarlugit naammattunik isertitaqarniarneq ajornartorsiutigisarpaat, aalisarsinnaanermut akuersissutillit amerlavallaarmata.

Kalaallit Nunaanni Aningaasaqarnermut Siunnersuisoqatigiinnit oqaatigineqarsimavoq siunertamut tulluartuunngitsoq aalisarnermik inuussutissarsiortut taama amerlatiginissaat, inuussutissarsiutini allani taakku pisariaqartinneqarmata.  

- Taamatut isummersimaneq ataatsimiitaliarsuup isumaliutissiissutaanit
ilalerneqarsinnaagaluartoq, taamaattoq inassuteqaataanngilaq malittarisassiortoqarnissaa aalisartut pinngitsaaliissummik inuussutissarsiummit peersinneqarnissaannik kinguneqartussamik, Jens Paulsen erseqqissaavoq.

- Ataatsimiititaliarsuup inassuteqaatai tunngavigalugit inatsisiliornikkut eqqunniarneqanngilaq aalisartut inuussutissarsiuummit pinngitsaaliissummik tunuartinneqarnissaat; periarfissinniarneqarpulli imminnut iluaqutaanerusussamik aaqqiissutissamik nassaarnissaannik.

OQALLIFFIMMUT TIKILLUARIT
  • Oqallinneq malinnaaffigalugulu peqataaffigerusukkukku cookies akuerissavat: ”accepter cookies”.
  • Pingaarutilik! Malittarisassat nutaat: oqallinneq malinnaavigiumallugu peqataaffigiumallugulu https://www.facebook.com/settings/cookie ataani Valgfrie cookies atuuttussanngortinneqassaaq.
  • Oqaaseqaatit allaffissartaat browserinni aamma mattunneqarsinnaavoq. Browserinni Facebookimi oqaaseqaatinut allaffissat atuutilersinnissaannut ilitsersuut uani atuarsinnaavat.
  • Sermitsiaq.AG atuartartutta akornanni isumaqatigiinngittoqaraluarpalluunniit oqalliseriaatsip pitsaasuunissaanik kissaateqarpoq. Oqallinnermut malittarisassanik unioqqutitsineq mattunneqarnermik kinguneqarsinnaavoq.
  • Oqaaseqaatinik sakkortuunik nalunaarutiginninneq pisinnaavoq "rapporter" toorlugu imaluunniit ”markere som spam” toorlugu.

Forsiden lige nu

MEST LÆSTE

SENESTE NYHEDER